POLISS (Maiwenn, 2011)

Maiwenn le Besco "Poliss" on tänapäevane ja mõjuv draama Pariisi politsei lastekaitseüksuse igapäevatööst. Ilmselgelt on see töö vastik aga ülimalt oluline, et kätte saada kõik need väärastunud täiskasvanud, kes lapsi oma huvides ära kasutavad. Olgu need siis lapsepilastajad või mustlased, kes lapsi kerjamisega raha korjama ajavad. Probleemid, millega film tegeleb on äärmiselt aktuaalsed ja režissöör kasutab siin kõiki moodsa kino väljendusvahendeid, et seda häirivat reaalsust edasi anda. Vaataja viiakse ülekuulamistele, kus uurijad nende vastas istuva vaimse vääraka ülbuse tõttu kontrolli kaotavad, koos erariietes politseiga saab osa reididest ja jälitamisoperatsioonidest. See pole aga põnevusfilm, ehkki vaatajale suurt hingetõmbeaega ei anta. See, mis meile ekraanilt vastu vaatab, on argipäev sellises vormis, nagu vaid vähesed seda kogevad, samas on siin väga tuttavaid elemente kõigile, kel on tulnud näiteks töötada väikeses ja ühtehoidvas töökollektiivis. Selles tekivad pinged ja tunded, ning tuleb otsustada, kuidas neid reguleerida. XXI sajandi alguse kultuurikatel Pariis lisab siia omaette nüansse – kultuuridevahelised konfliktid võivad kanduda ka töösse. Maiwenn annab seda kõike edasi kõrvaltvaataja pilguga, kehastudes filmis politseigruppi praktikale tulevaks fotograafiks. "Poliss" on väga inimlik film, sest teema taustaks on ühiskondlik kriis, mis kandub üle perekondade ja üksikisikute tasemele. "Poliss" vaatleb, kuidas säilitada inimlikkust ka sedavõrd raskete väljakutsete juures nagu seda on lastekaitse. Maiwenn on haaranud kõiki probleeme nagu korraga, raske on vahet teha, kus algab üks, kus teine. Stsenaarium on sedavõrd tihe, et see annaks ainet pikaks telesarjaks. Toimuva elulisuses on kahelda raske.