BLING RING (SOFIA COPPOLA. 2013)

Neli aastat tagasi murdis grupp noori Los Angeleses sisse mitmete Hollywoodi kuulsuste luksuslikesse kodudesse ja varastas sealt asju. Mõned neist müüsid noored võileivahinna eest maha, teistega oli lihtsalt hea uhkeldada pidudel. Ühtekokku tehti 50 reidi ja asju varastati kolme miljoni dollari väärtuses. Noorterühma nimega Bling Ring sihtmärgid olid luksusliku eluviisi poolest tuntud kuulsused nagu Paris Hilton, Lindsay Lohan, Rachel Bilson, Orlando Bloom. Aadressid leiti internetist, sotsiaalvõrgustike postitused aitasid teha kindlaks aja, mil kedagi kodus polnud ja sisse saamine polnud mingi vaev, sest võti oli piltlikult öeldes mati all nagu näiteks Paris Hiltoni puhul. Politsei tuvastas kamba turvakaamerate ja sotsiaalvõrgustike abil, kuhu noored varmalt oma pilte üles riputasid ning kambale mõisteti vanglakaristusi sajast päevast nelja aastani.

Selle kamba loo Sofia Coppola uus film Bling Ring vaatajate ette toobki. See pole esimene tänapäeva robinhoodide ekraniseering, kuid ilmselt kõige enam vastukaja tekitanud ja ka populaarseim, filmi esilinastus toimus tänavu Cannes'is ja praegu on ta jooksmas kinolevis.

Läinud teisipäeval ilmus Los Angeles Timesis artikkel, kus üks kamba ohvritest, näitlejanna Rachel Bilson väidab, et Coppola film saadab noortele vale sõnumi.(http://www.latimes.com/entertainment/movies/moviesnow/la-et-mn-rachel-bilson-bling-ring-20130722,0,5176969.story). Bilsoni arvates saavad noored filmist mulje nagu varastamine oleks lahe. Artikli autor võrdleb ka filmi senist läbimüüki kinodes teise tänavu kevadel noorte kurjategijate teemat käsitleva linalooga - Harmony Korine'i filmiga “Spring Breakers” (http://vaskuss.blogspot.com/2013/03/metsik-koolivaheaeg-spring-breakers.html) ja leiab, et ameerika noori huvitab rohkem Korine'i filmis näidatud pidutsemine kui sissemurdmised Hollywoodis.

See Bilsoni reaktsioon osutabki Coppola filmi ajakohasusele ja vajalikkusele. Võib ju küsida, mis on siis sellest muutunud - Hollywoodi ja muu maailma staarid ja staarikesed elavad edasi sama pillavalt kui varem, kandes seljas neid väärtusi, mida Bling Ringi kamba vanused ihalevad. Arvatavasti on kuulsused panustanud nüüd rohkem turvasüsteemidesse aga saab ju ka neisse häkkida. Milleks minna kaubamajja, kui su riietumisstiiliga sobiv valik on juba tehtud ning riide-, ehte-, ja kingalaod tasuta saadaval? Coppola rõhub oma filmiga mitte otseselt sellele, et “kuritegu ei tasu end ära”, see sõnum on filmi kirjutatud niiöelda peenes kirjas. Coppola näitab protsessi, neid kuritegusid toime pannud noori, nende kodusid ja mõttemaailma. 

Näitlejad on muidugi kaunimad kui Bling Ringi liikmed tegelikult ja kaameralääts võimaldab üle värvida ka labast ja kahvatut argipäeva, 

kuid filmi süüdistamine kuriteole ahvatlemises nagu teeb seda Bilson, on ilmne liialdus. Pigem osutab see Bilsoni taoliste ebakindlusele ja hirmule sotsiaalselt madalamate ning vaesemate ühiskonnakihtide ees. Bling Ringi liikmeid ajendab samasugune luksusiha nagu ka neid, kelle kodudes nad “šoppavad”. Nad pole robinhoodid, ega jaga oma saaki sõbrannadega, vaid kasutavad kuritegevust selleks, et silma paista, et sarnaneda oma iidolitega, saada osa nende särast. Ning see on see, mida klantsajakirjandus kultiveerib. Kui sinna lisada veel Ameerikas levinud Bonnie ja Clide'i kultus, mis lähtub ühelt poolt romantilise vabaduseiha ja teisalt Metsiku Lääne reeglitest, saamegi tulemuseks noortekamba, kes läheb ja võtab, mis neile kuulub. Kuulsus kui avaliku elu tegelane kuulub rahvale, ta hoiab üleval moetööstust, annab tööd kõmuajakirjandusele, mis tema tegemisi üksikasjalikult peegeldab ja on oma kulutustega eeskujuks sisetarbimise hoogustamisel. Rikkust on maailmas nii palju, et selle laiali jagamine tagaks kõigile puuduse all kannatavatele toidu ja peavarju, väidab üks heategevusorganisatsiooni Oxfam uuring. Võib ju küsida - kas Bling Ringi liikmed olid oma luksuseihas kurjategijad või hoopis ohvrid? Ohvrid on ka rüüstamiste all kannatanud kuulsused ise - peale selle, et nad on antud juhul kuriteoohvrid, on nad ka hea elu ehk tarbimiskultuse ohvrid. Bling Ringi teene seisnebki selles, et toob need roosadel sulepatjadel hõljuvad tegelased hetkeks maa peale.

Ohvri teema on Sofia Coppola filmides olnud läbiv. “Lick the Star” (1998) käsitles kooliprobleeme, “Virgin Suicides” (1999) neiud olid väikekodanliku suletuse ohvrid, “Lost in Translation” (2003) rääkis üksindusest ja hüljatusest, Marie Antoinette'i (2006) lugu on patriarhaalse ühiskonnakorralduse kriitika ning “Somewhere” (2010) käsitleb samuti kuulsuse hukutavat mõju. „Bling Ring“ ei peta Coppola talendi austajaid ja kes teab, ehk aitab film oma ideaale mõnel ka korrigeerida.

(Delta, 26.07)